Päevapirukas. Teega immutatud ja apelsinidega üle puistatud

Oo, mis kaunis päev. Hommikul inglise keele koolieksam (86 punkti 90'st :) Kell kolm külaskäik läätsetohtri juure. Siis olin sunnitud julmalt palavas ja lämbes Kaupsis/Viru keskuses kooberdama, kuna kõrvaklappe läks tarvis. (vihkan elektroonikat! see ei kipu töötama...) Poole viie paiku toimus veike kogunemine säälsamas ostlemiskeskuses. Inksu ja mina ja Ivo Hellgate(Soulseeki eestlaste sõpruskonnast). Krissu tuli hiljem meile järele. Minu poole. Sääl akkas Apelsinide Austamise Õdak. Vaatasime kogupikkuses etenduse "Armastus Kolme Apelsini Vastu" mustvalge salvestuse üle. Peale selle veel muud nalja ja naeru, mis mu arvuti kaustarägastikku siginend on. Emme armsake mul oli töökaaslastega autoostu tähistamas ja saabus alles pool 2. Niiet saime mõnda aega paraja kõvadusega muusikat nautida ja mööda korterit twistida ;D
Öö süvenedes võttis maad väsimus ning kappidest tiriti magamisriided välja. Inksu soostus põrandal põõnama, mina ja Krissu pugesime voodil tekkide alla ning Ivo maandus madratsil. Unenägudeta öö lõppes sellega, kui ma Inksu ülevalolekust ärkasin ning akna värske õhu ootuses avasin. Säält aga kostus mingi ärritunud varese kõrvulukustav linnulaul :P Kui õu oli taas vaiksemaks jäänd ja tuppa sigines hommikuse une meeleolu, kostus akna alt järsku närvinõrga sülekoera pikk ja vali arvamuseavaldus tänase ilma kohta :S Nalja ja naeru tuba täis :D
Emme kraamis varsti sügavkülmast vinkud välja ning mõne aja pärast jalutasime, kõhud täis, mööda Pirita randa. Tuul tahtis juuksed peast ära viia kuid päike lõõskas mööda lund ja taevast meile iga nurga alt silma. Ilus ilm :)
Pirita Selveris vahetus mu kaaslaskond sujuvalt: kolm apelsiniõdakulast kobisid kodo ning õeke kullake saabus taksoga ukse ette. Suundusime taas Pirita ranna poole. Mereni aga ei jõudnudki. Jõel oopis koperdasime ja vahtisime silmad krõllis pragudest ja lumest moodustunud jäämustreid. Isegi mõned pildid saime kahepeale mu fotokaga tehtud. Vaatamata visa põhjatuule katsetele me sõrmed jäässe puhuda. Brrr...
Bussipeatuses oli meiega koos 1A'd ootamas üits ütlemata lõbus seltskod. Naljad lendasid ja mõne aja pärast olid pooltel kaassõitjatel bussis irve näos :) Kõige rohkem naeru tekitas aga bussijuht, kes peatusenimesid teadustas vist aevastades või köhides. Nimed kõlasid umbes: öhkbrhörrhmmhhh ja rrhaehhörgh ja brffphägghh...
Õhtu sisustas Põlva Folkfesti internetiülekanne. aaaii, kaerajaaan....