09 juuni 2011

Jamiroquai

Ootusärevus kasvas tasapisi, kui trollis Saku Suurhalli poole logisesin. Endiselt tundus uskumatu, et tegelt kaa oma väga ammust lemmikansamblit päriselus näen. Mõned minutid enne halli avamist kõõlusin uste taga - pilet näppude vahel kannatamatult keerlemas. Kui uksed avati, sööstsin joogileti juurest läbi, hankisin veidi vett ja kalpsasin siis otse lava ette reelingu äärde.
Järgnes poolteist tundi selg vastu võret istumist, mille vältel kannatamatus mööda keha ringi veeres aina suuremaid pöördeid võttes. Veidi sai vesteldud lähedal istuvate soomlaste ja ühe narvalasega. Oli kuulda ka läti ja prantsuse keelt segatuna bad englishiga :)
Soojendusvokaalinstrumentaalkollektiiv Malcolm Lincoln teatas, et üsna varsti hakkab üks väga hea bänd esinema aga enne seda tuleb nende väike etteaste ära kannatada. Mul oli juba väga lõbus, sest ML on ju päris äge punt :)
Pärast eestlaste mõnusa energiaga esinemist hakkasid mööda lava askeldama praktiliselt äravahetamiseni sarnased õllekõhtudega brittidest lavamehed. Rahvas kiljus ja plaksutas. Lavamehed sättisid veepudeleid, rätikuid ja lugude nimekirju lavale ning katsetasid, kas igast mikrist tuleb "Yeayeah" läbi. Rahvas plaksutas, kiljus ja vilistas.
Ja siiiiiiiiiiiis: saal pimenes, publik möirgas ootusärevusest lõhki minemise ääre peal, taustansambel tilkus aegamisi lavale. Mul süda puperdas ja silmad olid tavapärasest kolm korda suuremad otsides, millal mõnda ägeda peakattega kuju näen. Ja siis ta tuli! Jay Kay kepsles rõemsalt lavale, lehvitas ja hakkas meile õrnalt laulma tähetolmust, kividest ja valguse särast :D :D
Lavaesine lehvitas vastu, avaldas artikuleerimatut armastust ja kiljus sama sõnumit tähesärast, kivitolmust ja valgusest vastu :)
Lemmiklugusid Jamiroquailt on mul mitu-mitu ja enamus neist tuli ka esitamisele. Suur osa veidi teises võtmes või seades, mis oli väga põnev ja äge. Eriti hea oli "Deeper Underground" algus, kus kõllidest lasti urinat ja värinat ja kogu pekk, kont ja hambad võbisesid sellega kaasa :D

Siin on kogu kava:
1. Rock Dust Light Star 

2. Main Vein 

3. Cosmic Girl 

4. You Give Me Something 

5. Little L 

6. Canned Heat 

7. Space Cowboy 

8. Feels Just Like It Should 

9. Corner Of The Earth 

10. Love Foolosophy 

11. Travelling Without Moving 

12. Alright 

13. Deeper Underground 

Encore:
15. White Knuckle Ride 


…muidugi jäi sellest veidi üle tunni kestnud tantsust-trallist väheks. Kui JK pärast ühtainukest lisalugu lava taha hüppas, valdas mind tunne, nagu oleks mu kauaaegne kallim mu maha jätnud :P Tolgendasin tühjaks valguvas saalis ringi ja kiikasin selles suunas, kuhu funki kuningas hüppas. Vaikselt jõudsin õue ja märkasin siis kõrvatropid välja koukida :P
Mõtlesin, et kas minna jala koju või katsuda ikka mõne trolli peale mahtuda. Õnneks otsustasin trolli kasuks, sest kolmel korral möödus troll või lasi endast mööda auto, kus ansambli põhiliikmed koos Jay Kayga sõitsid :D Viimane filmis seda, kuidas kogu trollirahvas vastu akent peksis ja karjus ja lehvitas :D Tuli tahtmine trollist maha hüpata ja selle auto peale hääletada. Aga viisakas ja tagasihoidlik tütarlaps nagu ma olen, seda siiski teha ei julgenud :P
Kui troll koduni jõudis, ei saanud ma maha minna, kuna siis oleks õhtu ära lõppenud. Nii, et sõitsin üsnagi melanhoolses tujus linna keskele ja hakkasin sealt kodu poole jalutama.
Teel nägin kolme tüüpi, kes olid prügikastide pealt omale Jamiroquai kontserdi plakatid katkunud. Tahtsin endale ka ja me läksime koos otsima järgmist lähemat plakatit. Leidsime veel mitu ja osad kinkisime inimestele, kes ka kontserdil olid olnud ja meid valjuhäälselt tervitasid, kui me plakatitega lähvitades mööda vanalinna trillerdasime. Kellelgi ei olnud tahtmist koju minna niisiis veetsime veidi aega Clazzis, kus vahva jäzzansambel tuntud lugusid väga vahvates seadetes mängisid. Alguses ei tekitanud nad küll väga suurt vaimustust, kuna Jamiroquai kontserdi mulje oli veel üleni olemas. Aga tasapisi rahunesin maha. Kaks tüüpi tilkusid vaikselt minema, ma jäin ameeriklase Mattiga veidikeseks vestlema, kuni otsustasin talle Tallinna olulisimat baari -Levikat- tutvustada. Ta juhtumisi peatus sellest üle tee asuvas hostelis :)
Tutvustasin talle ka lapsang souchongi ja kolme Eesti Kontserdist tuttavat neiut.
Ja varsti oligi kell hommikule ligidal ja väljas endiselt ja jätkuvalt väga valge (mis ameeriklast väga kummastas) ning me lahkusime sõpradena, et võib-olla reedel samas kohas edasi pidutseda.


Järgmisel päeval - tuleb piinlikult tunnistada - sõitsin veidi aega rattaga mööda vanalinna ringi lootes näha vaatamisväärsustega tutvuvat Jay Kayd... Nagu mõni armuvalus teismeline :D
oh jeh..