Stseen näidendist "Lapsi ei visata prügikasti"

Väike sünnipäevapeo meenutus :)

Viimane piisk eesti muusika karikasse

Väljavõte ühest artiklist:
Lühidalt, isad: kui te ei taha, et Genialistid teid oma geniaalsusega järgmine kord jälle üle trumpavad, võtke tütrelt too neetud mobiil ja helistage, kuhu Põllu käsib.

Päevapirukas. Teega immutatud ja apelsinidega üle puistatud

Oo, mis kaunis päev. Hommikul inglise keele koolieksam (86 punkti 90'st :) Kell kolm külaskäik läätsetohtri juure. Siis olin sunnitud julmalt palavas ja lämbes Kaupsis/Viru keskuses kooberdama, kuna kõrvaklappe läks tarvis. (vihkan elektroonikat! see ei kipu töötama...) Poole viie paiku toimus veike kogunemine säälsamas ostlemiskeskuses. Inksu ja mina ja Ivo Hellgate(Soulseeki eestlaste sõpruskonnast). Krissu tuli hiljem meile järele. Minu poole. Sääl akkas Apelsinide Austamise Õdak. Vaatasime kogupikkuses etenduse "Armastus Kolme Apelsini Vastu" mustvalge salvestuse üle. Peale selle veel muud nalja ja naeru, mis mu arvuti kaustarägastikku siginend on. Emme armsake mul oli töökaaslastega autoostu tähistamas ja saabus alles pool 2. Niiet saime mõnda aega paraja kõvadusega muusikat nautida ja mööda korterit twistida ;D
Öö süvenedes võttis maad väsimus ning kappidest tiriti magamisriided välja. Inksu soostus põrandal põõnama, mina ja Krissu pugesime voodil tekkide alla ning Ivo maandus madratsil. Unenägudeta öö lõppes sellega, kui ma Inksu ülevalolekust ärkasin ning akna värske õhu ootuses avasin. Säält aga kostus mingi ärritunud varese kõrvulukustav linnulaul :P Kui õu oli taas vaiksemaks jäänd ja tuppa sigines hommikuse une meeleolu, kostus akna alt järsku närvinõrga sülekoera pikk ja vali arvamuseavaldus tänase ilma kohta :S Nalja ja naeru tuba täis :D
Emme kraamis varsti sügavkülmast vinkud välja ning mõne aja pärast jalutasime, kõhud täis, mööda Pirita randa. Tuul tahtis juuksed peast ära viia kuid päike lõõskas mööda lund ja taevast meile iga nurga alt silma. Ilus ilm :)
Pirita Selveris vahetus mu kaaslaskond sujuvalt: kolm apelsiniõdakulast kobisid kodo ning õeke kullake saabus taksoga ukse ette. Suundusime taas Pirita ranna poole. Mereni aga ei jõudnudki. Jõel oopis koperdasime ja vahtisime silmad krõllis pragudest ja lumest moodustunud jäämustreid. Isegi mõned pildid saime kahepeale mu fotokaga tehtud. Vaatamata visa põhjatuule katsetele me sõrmed jäässe puhuda. Brrr...
Bussipeatuses oli meiega koos 1A'd ootamas üits ütlemata lõbus seltskod. Naljad lendasid ja mõne aja pärast olid pooltel kaassõitjatel bussis irve näos :) Kõige rohkem naeru tekitas aga bussijuht, kes peatusenimesid teadustas vist aevastades või köhides. Nimed kõlasid umbes: öhkbrhörrhmmhhh ja rrhaehhörgh ja brffphägghh...
Õhtu sisustas Põlva Folkfesti internetiülekanne. aaaii, kaerajaaan....

me oleme nii ühtekad

nii.. siin kirjutab laura vasak käsi ja kristi parem käsi :)

16. märts

Jeehhuu! Laura sai täna esimest korda elus väljamaalt kirja. Hollandlasest kirjasõber Hans kirjutas nimelt.

Üldiselt väga mitmekülgne päev. Üle tüki aja pidin jälle poole üheksaks kooli ronima. Inka konsultatsiooni. Niiet haigutasin kogu aeg. Midagi erilist konsulteerida polnud. Inglise keele koolieksami koostas see aasta sellise klassi õpetaja, kes oskavad inkat neliteist korda halvemini, kui meie klass. Niiet õpetaja arvas enesekindlalt, et me saame kõik viied. Hea :)

Pärast konsultatsiooni ronisin kaheteistkümnendale korrusele Kristi poole, et siis sealt edasi tema filosoofia loengusse minna. Sain tuttavaks tema toredate kursakaaslastega ja kuulsin jõle huvitavat juttu professori suust. Ta rääkis antiikfilosoofide mõttemaailmast. (Kuidas saab Jumal olla kõikvõimas? Kas ta suudab valada nii raske kirikukella, et ta ei jaksa seda torni tõsta? Kui ta jaksab seda tõsta, ei suuda ta nii rasket kella valada. Ja kui ta ei jaksa, siis ei ole ta ju ka kõikvõimas. Kõiketeadev ei saaks ta ka olla, kuna tal puudub teadmine, mis tunne on olla loll.)

Suutsin pooleteisetunnise loengu lõpuni unega võidelda. Ei jäänd magama :D Ja siis trampisime Krissu kursusega natuke mööda linna, kuni leidsime enam-vähem sobiva kohviku, kus sõime mitmeid päevapraade ja muud nänni. Üldises segaduses toodi meie lauda nii palju praade, et üks jäi justkui üle. Keegi seda endale ei tunnistanud ja nii saigi Krissu tasuta süüa :D

Mööda tänavat kõndides tuli meile vastu suureks üllatuseks Ingrid Aasoja, kes fotokaga sihitult tänavail triivis. Võtsime ta käigu pealt kaasa ja suundusime minu poole.

Vaatasime igast nalja arvutist. Näiteks seda ja seda lk'd.

See on ka huvitav ja ilus võrguajakiri :)

oo...

Mulle saabus just selgushetk. Mõistmine. Ülim valgustatus tõsiasjast, et ma ei pea enam kunagi matemaatikat õppima! ! Kõik. Eksam läbi. Ma saan öelda: ma ei tea, misasjad on vektorid ja ma ei taha ka teada, sest mul ei lähe seda teadmist vaja.

ooooo, õndsust :) :) :)

Keskkooli lõpueksam matemaatikas - imelihtne

Õpetaja ikka hirmutas meid, et ülesanded on umbes samad, mis proovieksamil, aga ikka väikeste muudatustega ja teiste numbritega. Küllap ta aga tahtis, et me kõik kenasti läbi saaksime. Umbes pooled ülesanded olid täpselt samade numbritega, mis proovieksamilgi. Niiet praktiliselt oli see paljukardetud eksam lihtsalt kirjutamise vaev. Jehhuu :D :D Nüüd on aint vaja lõputöö ja 3 riigieksamit kuidagi üle elada...

Aia.

See ei ole meeldiv, kui sa vaatad neelatades oma suurt ilusat auravat teetassi, kus on sees imemaitsev ja energiat andev eliksiir, ning järgmine hetk on see tänu nõmedale aerodünaamilisele diivanipadjale sul s ü l e s ! Ei. See on halb ja valus. Hea, et klaviatuur või mõni muu elutähtis osa mu "aknast maailma" pihta ei saand.

Nüüdse seisuga on mu 20nda juubeli lilledest ainult Kaja - issi käest saadud valge hüatsint (mu lemmiklill!) See oli enne täielikult pungas ja nüüd lõhnab nigu metsaline :)

Juta saatis just teate, et A - Teater korraldab noortele suve täis Eestit mööda tuuritamist ja näitlemist. Ja veel Andres Noormetsaga, kes oli lavastajaks 2002 aasta Kooliteatrite Kirjanduslikus Projektis. Nii tahaks osaleda! Aga kogu suvi täis sisseastumist ja väljaastumist ja loodetavasti mitte sissekukkumist ega väljajäämist vaid sissesaamist ja väljapääsemist...

Mis mulle meelde tuletas, et ma ju kirjutan meie näiteringi ajalugu üles. Pole tükk aega tegelend sellega...

siin on Laura koolis. Kolmapäeval. Eesti keele eksami vaheajal. Tiris Liisi kotist tema päiksekad välja ja asetas oma ümarale ninale. Liisi tegi pärast pilti ka. Ja siis Laura lisas pildile psühhedeelisi värve ja liblikaid ja muru :)

pärast 20ndat sünnipäeva ja enne oma elu armastuse leidmist:

Hei raffas.

vae, ma tegin omale plogi... aajee, mama

mõtlesin, et oleks selline koht, kuhu sõber/tuttav vaadata saab, selle asemel, et küsida: mis teinud oled?

näiteks.

(aadressi mitte laiemalt levitada;)