..on vestlus/intervjuu. Kas siis töökohale või kooli kandideerimisel.
Täna käisin ühel. Selleks, et graafilist disaini meie kunstiakadeemias õppima minna saaks.
Juba mitmeid päevi enne olin kergelt närviline. Pinge muidugi kasvas, mida päev lähemale jõudis. Kulminatsioon oli umbes pool tundi enne, kui otsisin sais süsteemist et, mis ruumis see vestlus siis kah toimub.
10:37 sain EKA ees oma tubli vanaonu-poja-poja Kaspariga kokku, kes kätt hoidma tuli =) Ta rääkis mulle vahelduseks korteriotsingutest, mida nad Marikaga korraldavad.
Äärepealt oleksin tootedisaini vestlusruumi sisenenud (seal oli u. 7 korda lühem nimekiri, kui graafilise disaini ukse taga.. [7le tasuta ja 12le tasulisele kohale kandideerib see aasta 126 disainerihakatist... hõk])
Vestlus ise läks üllatavalt hästi. Keegi ei küsinud mult mingit põhjapanevat filosoofilist küsimust, mille peale mu häälepaelad sõlme läinud oleks. Kõik vaatasid mu imekaunisti kujundatud jullerdisi ja irvitasid vaimukamate kohtade peal (võib-olla muidugi ka nende vaimukate kohtade peal, mis mul vaimukatena plaanitud polnud..) aaaga ikkagi tore oli. Reede hommikul peaksin teada saama, kas nad mul eksameid lasevad üldse teha.
Ai, pärast vestlust oli hea olla. Ilgest närvitsemisest tingitud sümptomid (millel ma detailselt ei peatuks) kadusid ning käisime Kassuga poes süüa ja võtmeid ostmas, kuni tööle tagasi läksin.
Kui ma nüüd eksamitele pääsen, hakkan ka nende pärast närvitsema, niiet tulge vahepeal mind kallistama :P